Põhikiri

I              ÜLDSÄTTED

  • Mittetulundusühingu nimi on ’Eesti Liigutushäirete Selts’ (ELHS), inglise keeles Estonian Movement Disorders Society (ESTMODIS).
  • Eesti Liigutushäirete Selts on vabatahtlik, mittetulunduslik ja mittepoliitiline organisatsioon, mis ühendab erinevate meditsiinierialade esindajaid, kes on huvitatud liigutushäiretest (parkinsonism jt ekstrapüramidaalhäired) ning selle neuroloogia eriharu edasiarendamisest Eestis.
  • Eesti Liigutushäirete Selts on eraõiguslik juriidiline isik oma pangaarvete, pitsati ja sümboolikaga.
  • Eesti Liigutushäirete Selts juhindub oma tegevuses põhiseadusest, teistest seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi asukoht on Puusepa 2, Tartu 51014, Eesti Vabariik.
  • Eesti Liigutushäirete Selts on asutatud tähtajatult.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

 

II            EESMÄRK JA ÜLESANDED

  • Eesti Liigutushäirete Seltsi eesmärgiks on liigutushäiretega tegeleva neuroloogia eriharu edasiarendamine Eestis, nii teaduslikust, hariduslikust kui kliinilisest aspektist.
  • Seltsi ülesanneteks on:
    • Levitada kaasaegseid tõenduspõhiseid teadmisi liigutushäiretest Eesti neuroloogidele jt meditsiinierialade esindajatele.
    • Korraldada konverentse ja avaldada publikatsioone liigutushäiretest.
    • Arendada liigutushäiretega seotud teadustegevust.
    • Osaleda tervishoiu ja arstiabi korralduse täiustamisel liigutushäiretega seotud valdkonnas.
    • Arendada koostööd teiste erialaseltsidega, sealhulgas L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsiga ning Eesti Parkinsoniliiduga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (Movement Disorders Society MDS, European Parkinson’s Disease Association EPDA jt).

 

III           LIIKMED

  • Eesti Liigutushäirete Seltsi liikmeks võivad olla meditsiini-, teadus-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad, kellel on valmisolek kaasa aidata kui neuroloogia liigutushäirete valdkonna arendamisele.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi liikmeks vastuvõtmise toimub kirjaliku avalduse põhjal seltsi koosolekul lihthäälteenamuse alusel.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi liikmeskonna moodustavad tegev- ja auliikmed.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi auliikmed kinnitatakse üldkoosoleku poolt juhatuse ettepanekul.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsist saab välja astuda kirjaliku avalduse põhjal juhatuse otsusega.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi liikme võib välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei ole tasunud kahe aasta jooksul liikmemaksu; on eiranud või rikkunud seltsi põhikirja; on olulisel määral kahjustanud seltsi tegevust. Liikmel on õigus osaleda sõnavõtuga oma välja arvamise arutelul. Väljaarvamine otsustatakse, kui otsuse poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi liikmetel on õigus:
    • osaleda seltsi poolt korraldavatel üritustel;
    • osaleda ning hääletada üldkoosolekul;
    • valida ja olla valitud juhatuse jm organite liikmeks;
    • saada teavet seltsi tegevuse kohta, esitada ettepanekuid ja arupärimisi seltsi tegevust puudutavates küsimustes.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi liige on kohustatud
    • täitma käesolevat põhikirja ja juhatuse otsuseid;
    • kinni pidama Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ning üldistest käitumisnormidest;
    • õigeaegselt tasuma liikmemaksu;
    • täitma endale võetud kohustusi, mis on seotud osavõtuga seltsi tegevusest;
    • kasutama heaperemehelikult seltsi vara.

 

IV           JUHTIMINE

  • Eesti Liigutushäirete Seltsi juhtorganid on üldkoosolek, kongress, juhatus ja president.
  • Kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl.
  • Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas.
  • Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab juhatus teate hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
  • Üldkoosolek valib presidendi, juhatuse liikmed ja revidendi.
  • Üldkoosolek kinnitab liikmemaksu suuruse.
  • Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on volitatult esindatud üle poole Eesti Liigutushäirete Seltsi liikmetest.
  • Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende volitatud esindajatest ja seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälte enamus ja eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Eesti Liigutushäirete Seltsi liikmete nõusolek.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi tegevust juhib üldkoosolekute vahelisel ajal juhatus. Juhatuses on 3-5 liiget. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
  • Juhatus otsustab kõiki Eesti Liigutushäirete Seltsi tegevusse puutuvaid küsimusi, välja arvatud need, mis põhikirja järgi kuuluvad üldkoosoleku pädevusse.
  • Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja otsuse vastuvõtmiseks on olemas nõutav juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
  • Juhatuse liikmetel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist.
  • Juhatus on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
  • Aastaaruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
  • Juhatuse esimees
    • kutsub kokku ja juhatab juhatuse koosolekuid;
    • korraldab Eesti Liigutushäirete Seltsi igapäevast tööd vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;
    • tegutseb Eesti Liigutushäirete Seltsi nimel ilma volitusteta, annab välja volitusi seltsi esindamiseks;
    • käsutab kooskõlas põhikirjaga vara ja vahendeid, avab ja sulgeb pangakontosid;
    • juhatuse esimeest asendab tema äraolekul juhatuse esimehe poolt määratud juhatuse liige;
    • juhatuse esimees esindab ühingut üksinda, teised ühiselt.

 

V            VARA JA VAHENDID

  • Eesti Liigutushäirete Seltsi põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi vara tekib
    • liikmemaksudest;
    • sihtotstarbelistest või sihtotstarvet määramata rahalistest ja muudest annetustest ning eraldistest;
    • pangaarve protsentidest;
    • tulust, mis saadakse põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
    • muust tulust, mis on vajalik Eesti Liigutushäirete Seltsi tegevuse arendamiseks.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadustega.
  • Eesti Liigutushäirete Selts ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.

 

VI           KONTROLL JA REVIDEERIMINE

  • Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks valib üldkoosolek revidendi tähtajaga kolm aastat.
  • Juhatuse liikmed peavad võimaldama revidendil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikke teavet.
  • Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab kinnitamiseks üldkoosolekule.

 

VII         EESTI LIIGUTUSHÄIRETE SELTSI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE, LÕPETAMINE.

  • Eesti Liigutushäirete Seltsi ühinemise, jagunemise, likvideerimise, lõpetamise otsustab üldkoosolek.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi ühinemiseks, jagunemiseks, likvideerimiseks, lõpetamiseks on nõutav 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete poolthäälteenamus.
  • Eesti Liigutushäirete Seltsi lõpetamise, likvideerimise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksu-soodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.